Tulin õhtul raamatukogust koju ja vastu tuli mulle üks eakas (umbes jõuluvana-vanuses) meesterahvas. Väljenägemine oli tal viimase peal tip-top – maitsekas hall mantel rõhutamas head rühti, habe täpselt piiritletud, peas tulipunane kübar ja käes jalutuskepp. Härrasmees tervitas mind juba eemalt ning kohakuti jõudes lisas midagi hollandi keeles. Vabandasin ja ütlesin, et ei saa kahjuks hollandi keelest aru. Onkel lisas naerusuiselt “nice hat” ja osutas mu fuksiaroosa bareti peale. Arvestades ta enda ülimalt maitsekat peakatet kolas see meeldiva komplimendina ja terve kodutee oli naratus suul. Nii vahva onu!
Wednesday, November 9, 2011
onkel
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment