Wednesday, September 14, 2011

kinnisvarabüroo

Kõik päevad on siin nii tihedad, et ma lihtsalt ei jõuagi kirjutada...
Tavaliselt ärkan umbes 8 ajal üles ja liigun kas raamatukokku, kooli või tööd otsima või muid pisiasju ajama.
Eile õhtul oli meil see Balti riikide tutvumisõhtu ja tundub, et meid on siin umbes 15 :) mis minu jaoks on siiani ulmeline :D Eesti on ju nii pisike ja siis nii palju inimesi ühes pisikeses tudengilinnas :D
Päeval oli mul kohtumine ühe kinnisvarabürooga, kes üürivad odavalt välja kortereid majades, mida omanikud maha tahavad müüa. Selleks, et sinna üldse jutule pääseda, peab liige sind soovitama ja sulle soovituskirja kirjutama. Ühe tuttava tuttava kaudu saime siis soovituskirjad ja täna käisin intervjuul. Neiu, kes minuga tegeles, oli megaarmas ja süsteem on selline, et liikmetasu on 25 eurot, mingil hetkel pakutakse sulle korterit või maja, mille eest maksad ainult 150 eurot kuus, käid vaatad ära, kas sobib ja annad teada, kas oled nõus või mitte (ning jääd järgmist ootama). Kõlab hästi, eks?! Halb osa on see, et see hind ei sisalda kommunaalkulusid ning veelgi enam, teenusepakkuja pead lausa ise otsima. Hullult põnev (iroooonia!) on see asjaajamine siin hollandi keeles kah noh! Täielik peavalu sõna otseses mõttes. Alustades sellest, et nende kodulehed netis pole inglisekeelest kuulnudki ja lõpetades saabuvate hollandikeelsete lepingutega. ÕÕÕÕ. USAs oli nii kerge noh!
Nad võivad sulle igal hetkel teatada, et 2 nädala pärast pead välja kolima, sest omanik leidis ostja ning siis ei jäägi sul muud üle, kui oma kodinad kokku korjata ja minema astuda. Lisaks pead maksma 300 euri deposiiti ja 100 euri mingi tuletõrje varustuse eest ning ära loodagi, et seal nt pesumasin olemas on. Arvestades, et ainuüksi nt elektriarve pidi umbes 100-140 euri kuus olema, siis kiire kalkulatsiooni järel avastasin, et tegelt ei tulekski ju siis odavam kogu see lõbu, ainult peavalu oleks rohkem seoses nende meeldivate lepingutega... Niiet täna ilmselt helistan tagasi ja ütlen, et sorry, aga meie diil jääb katki. Kahju küll, sest neiu oli nii tore ja meie soovitajale see ka ilmselt head ei tee, aga maksta liikmetasu millegi eest, mis tegelikult ei paku huvi, on liigne luksus minusuguse eelarvega tudengi jaoks. Kuigi noh see eelarve on küll ammu lõhki juba, kulutused seoses topeltlennupiletite, erinevate õpikute, telefoni (mis on haigelt kallis!) ja korteriga on lihtsalt killerid. Täna tegin pooleaastase jõusaali lepingu ära, sest sain selle nii suure soodusega ja mõtlesin, et pean end ometi liigutama. Selle kulutusega olen küll rahul.
Üleeile õhtul käisin siinsel ELSA (European Law Student's Association) kokkusaamisel. Eeldasin, et tegemist on samasuguse aktiivse organisatsiooniga nagu Eestis, kellel on vähemalt kaks korda kuus mingid põnevad kokteiliõhtud advokaadibüroodes ja lisaks rahvusvahelised seminarid ja väljasõidud....aga ei, kus sa sellega! Mingi täiesti mõttetu organisatsioonihakatis on see siin. Liikmeid on 10 ja kokku aastas 8 üritust, kus nad a'la käivad Brüsselis ja osalevad karjääripäeval, mida anyway korraldab tegelikult ülikool. No tere talv.
Mis siis veel...
Eile sain ema saadetud paki kätte, ehhee, kes sai suleteki?! :D nii mõnus!
Nädala pärast saan oma ülejäänud asjad ka :)
Ma ei teagi, koguaeg on nii kiire, et hirmus... täna käisin veel harjutuskohtu võistlusi tutvustaval infotunnil - neid on siin päris mitu erinevat. See on ka muidugi metsik ajaröövel, aga see on niivõrd kasulik asi ja hea võimalus, et peaks nagu vähemalt proovima. Panen siiski ilmselt motivatsioonikirjad teele ja vaatan, mis saab. Kui saan sisse, siis ju ta pidigi nii minema ja kui mitte, siis on mul niikuinii saja muu asjaga vaja tegeleda. Millega? No nt korteriga, töö otsimisega, KOOLIGA (ma ainult istun raamatukogus, aga ikka on ajast puudus), Eestis oleva kahe raamatuprojektiga (räägin neist ehk hiljem lähemalt) ja oktoobris algavad siis trennid, sest keha on ju vaja ka kosutada :D
Novot sellist elu ma siin praegu elan. Kappe mul ei ole, asjad on kahes IKEA kastis ja kohvris :D Põhimõtteliselt on meie toas praegu ainult minu voodi ja siis mingi ebamäärane asjade hunnik :D
Eile saatsid meie tšehhi poisid meile sõnumi, et mis kell te koju tulete, meil on vaja rääkida. Ruttasime siis kodu poole, sest sõnum oli ikka päris konkreetne ja kuidagi kärsitu. Milles siis asi oli? Poisid toppisid meile mingi musta panni nina alla ja pidasid loengut, et peske nõusid. Mmmm. no ma ei tea, me läheme tüdrukutega iga hommik majast minema ja enne 23 naljalt koju ei jõua. Ma ei tea, kes neid panne seal mustab noh, vaadake peeglisse, eks... Ja siis on nad meie sisehoovi mingi prügimäe kuhjanud. Seal on kõike alates kolimiskastidest ja lõpetades söögiga, mida nad lihtsalt minema viskavad, sest ilmselgelt raha nad ei loe. Täiesti ajuvaba. Ma juba nädal aega räägin neile, et see tuleb ära kõrvaldada sealt, sest no reaalselt uued eluvormid arenevad seal juba noh. Ja siis see prügisüsteem on üldse lollakas siin. Ostad 14 euro eest 10 punast prügikotti, mis iga teisipäev maja eest ära viiakse. Kui kallis võib üks teenus olla?! Mõtlesingi, et appi, ma hakkan linna prügikastidesse oma prügi edaspidi viima. Ja siis poisid kuhjasid käbens need uhked kotid köögis olevat prügi täis ja ütlesid, et meie peame õues olevaga tegelema. Vähe kirjuks võttis silme eest. Kui ma seal koristasin, siis naabritädi tuli rääkima, et siin peab ka prügi ikkagi sorteerima - pudelid taarasse, paber eraldi, biojäätmed eraldi ja plastik siis punastesse kottidesse. Ja kui vale värvi prügikoti maja ette paned, siis selle eest kasseeritakse 400 euri. Normaalne. ja siis meie usinad poisid ladusid need kallid kotid lihtsalt kõike täis ja kuhjasid maja ette. Päris ostangi neid veel.
Vot kui põnevate probleemidega ma siin tegelema pean.
Eile lükkasin neile omatehtud lepingu nina alla, et me deposiidi tagasi saaks, aga sellepale öeldi, et teie meie rendilepingule alla ei kirjutanud, meie sinu omale ka ei kirjuta. Mis siis, et tegelt neil ei olnudki allüürilepingut, millele me oleks üldse saanud alla kirjutada ja et minu leping garanteeris mõlemale osapoolele mingigi kindluse selles mõttes, et meie oleks olnud kindlad, et saame oma deposiidi tagasi ja poisid oleksid olnud kindlad, et nad saavad meie väljakolimisplaanist vähemalt kuu ette teada. Aga ei, sina minu omale ei kirjutanud, mina sinu omale ka ei kirjuta. õõõõõ lambad.
ja siis see linn siin. No Maastricht on jaa nunnu, aga no kaua võib seda väikelinnaelu elada. Ma ei tea, mul on juba praegu imelik, pärast kahte nädalat. ma ei tea, kaua ma seal Tartus siis veel vastu oleks pidanud... Mingeid advokaadibüüroosid, keskuseid vms njeetu, et erialast tööd koolikõrvalt teha.... baarid ja pubid üliõpilaslinnale kohaselt iga kahe sammu tagant, tööta baaris noh, nii lahe. Hollandi keelt ei oska? aa okei, sorry, siis ei ole midagi. Mingid nilbikud maroko tšurkad on siin ka, kes tänaval mingeid lolle kommentaare hüüavad. Mingi geelitatud soenguga jorsid, kelle elu on siin kebabiputkas töötamine. Kuulsin, et ükski Hollandi neiu ei lähe siin üksinda öösel koju - need tüübid on lihtsalt nii napakad. Ühele tüdrukule oli lihtsalt öösel järgi hakatud kõndima ja juttu üritatud teha ja kui see tüdruk ütles, et sorry, pole huvitatud, siis visati teda mäki kotiga ja sõimati litsiks. Siuksed intellektuaalid siin... Neid tsurkasid on siin tegelikult võrreldes ülejäänud Hollandiga suht vähe, sest enamasti elavad siin lõunapiiril vanainimesed ja TUDENGID. Seegi hea. Katsumegi siin tavaliselt ikka mitmekesi koos koju minna.
Aga ei no see väikelinnaelu ikka ei anna mulle rahu. Kool meeldib ikka, aga väikelinn ei meeldi.
Ma siis nüüd lähen uurin veits nende harjutuskohtu programmide kohta veel. Tsaupakaa!

1 comment:

  1. Jumaldan lugeda su positiivsusest pakatavat blogi! Loomulikult on välismaal iga nurga peal ootamas tagasilöök, aga keep smiling ja asjad lahenevad lausa iseenesest! :) Kallid Dresdenist
    M-L

    ReplyDelete