Thursday, September 29, 2011

Leading in Learning

ma olen tahtnud pikemat aega mõne pildi koolimajast siia riputada, aga kuna siin on nii kitsad tänavad, siis ma ei ole veel ühtegi ägedat pilti saanud, kus terve kool peal oleks.... aga siit teile hoopis lühike videoklipike :)
Maja ise on suursugune ja kõrge ajaloolise väärtusega, kuid seest täiesti modernne.
Kõik loengusaalid on varustatud viimase tehnikaga, on väga avarad ja mugavad.
Enne, kui õigusteaduskond siia kolis, asus siin linnavalitsus.

Tuesday, September 27, 2011

õppimislainel

Täna oli mul kaks loengut, millest esimene oli riigi vastutusest ja mis oli nii põnev, et ma kirjutasin terve aja KÕIK üles ja kokku tuli vist oma 15 A4 või rohkemgi ja teine oli nii igav, et ma tahtsin seda külalis-tropp-lektorit millegagi visata, et ta kuss jääks. Fuhh, mul pole siin veel nii halba loengut olnudki! See hiina onu luges kogu teksti oma halva diktsiooniga maha ja mingeid märkmeid teha oli täiesti võimatu.
Muidu läheb meil siin Roosiga väga kenasti. Roosi tegeleb usinasti oma moot court koduse ülesandega ja mina ajan oma asju :) ja ei jõua ära oodata, et jaanuar kätte jõuaks! Vähem, kui kuu pärast on meil ees esimene sess, täpseid kuupäevi ei tea me ikka veel. Niiet kõik, kes te vähegi mõtlete külla tulla, vahemikus 19-27 ei ole kõige parem aeg, aga muul ajal ootan teid rohkem, kui hea meelega!
Pühapäevast aktiveerub mu treeningkaart, mis tähendab, et saan minna ja kõik pinged trenni jätta, jeee!
Taaskord kasutan võimalust kiruda kogu seda hollandikeelset bürokraatiat. Pidin kohaliku pangakonto tegema, sest palka makstakse ju ülekandega ja rahvusvahelisi ülekandeid nad ei tee. Avasin siis ülikooli poolt promotod ja rahvusvaheliselt tunnustatud pangas konto. Neil ei ole inglisekeelset online-süsteemi ja isegi raha väljavõtumasinad on hollandikeelsed! Peaaegu iga päev saan neilt paberkandjal kirju, eelmine oli 10 lk pikk, oi mis lõbu seda google translate's tõlkida oli! Pooled neist on täiesti mõttetud, aga seda ma ju ilma vaeva nägemata teada ei saa. Oleks Inglismaale õppima läinud, oleks nii kerge olnud! Ma reedel saan uurida, kas mul oleks võimalik tasuta keelekursuseid ka võtta, sest ma ei tahaks selle eest raha maksta, kui ma siin alla aasta olen ja mul otseselt seda keelt hiljem enam vaja pole...Ja enamus kodulehekülgi internetis on ka ilma inglisekeelse menüüta! Kamoon, Eesti on ka pisike riik ja meil on KÕIK inglisekeelsena saadaval! Nõme nõme!
mm mis veel.... suvi kestab ikka veel! Käin kõige õhema triiksärgiga ringi ja päike paitab põski, nii mõnus!
Üleeile ühtul käisime Rosalini sõbranna kohaliku silmarõõmu juures, kes meile igasugu kasulikku informatsiooni jagas - alustades sellest, et kui me tööl käime, siis peaksime saama ka tasuta transpordikaardi ja kõik rongiliiklus jms oleks täitsa tasuta ja lõpetades muude igapäevaste soovitustega! Aga keegi seda transpordikaarti sulle niisama kätte ei ulata, niiet reedel kavatsen uurida, kuhu selleks avalduse peab esitama. Reedel on mul kohtumine stdent advisoriga, keda ma kõigi oma tuhande küsimusega pommitada kavatsen.
Novot, aitab kah tänaseks, olge siis muhedad!

Saturday, September 24, 2011

Suvi!



Aga meil oli täna umbes 25 kraadi sooja ja päike paistis terve päeva!
Ärkasin hommikul üles, tegin vähe kooliasju ja ootasin kuni Rosalin üles ärkas. Läksime 12 ajal jooksma ja tagasi jõudes vaaritasime korraliku hommikusöögi. Imeilus ilm oli. Nagu oleks Hispaaniasse sattunud :D
Jalutasime enne raamatukogu linna peal ka ringi ja nautisime melu. Siin on praegu Hispaania-Portugali muusika festival ja terve linn on kostüümides esinejaid ja arvukat kuulajaskonda täis :)

Friday, September 23, 2011

Esimene tööpäev

Jõudsin just esimeselt proovipäevalt raamatukokku. Töötan peaväljakul ühes restoranis ja täna tegelesin lihtsate asjadega nagu nõude pesemine, salatite hakkimine jms.
Hah, nõudepesuks on muidugi heaoluühiskonnale kohaselt hiiglaslik nõudepesumasin, kus ma nõud sisse-välja pean lükkama ja nuppu vajutama :D Konti just ei murra :D Kreeklasest peakokk on vähemalt nõudlik ja laseb mul ikka nõud enne üle ka nühkida :D Kõik olid väga toredad ja sõbralikud ja väga meeldiv õhkkond oli. Kui mõni välismaal lihttööd otsiv eestlane peaks seda blogi lugema, siis siit väike nõuanne - otsige töökoht toitlustusettevõttes - teil söödetakse kõht täis ja lisaks saate tutvusi igasugustelt erialadelt.
Sain enne äratulekut rohke juustuga prantsuse sibulasupist mõnusalt kõhu täis pugida.
Edaspidi hakkangi reedeti töötama, jooksen pärast kooli sinna ja olen umbes kella 16ni. Mis tähendab seda, et kuus tuleb mul umbes 24 tundi kokku, aga oleks vaja 32. Kostas, ehk peakokk uuris, kas vajan neid tunde toetuse taotlemiseks ja kinnitava vastuse korral ütles, et "it's no problem" ja lubas mulle kord kuus paar päeva juurde panna kas asenduste vms näol, et tunnid täis saaksin :) eriti tore ja vastutulelik temast.
Alguses olin väga ettevaatlik tema familiaarsete naljadega, aga siis tuli välja, et tal on kodus õnnelik naine ja kaks last, mis lubas mul endal ka vähe vabamalt seal end tunda :D seega olen praegu väga rahul ja nüüd hakkangi õppima :)
Oioi!

uudiste lainel

Mammu saatis mulle postipakiga Ekspressid ka ja oi kui tore oli eesti ajalehte lugeda :D
Kas te teadsite, et meil on praegu Eestis ligikaudu 400 000 pensionäri? 2010 a seisuga oli meie rahvaarv 1 340 194. Väga hirmuäratav tendents, peaksin ma mainima.

Teine põnevust pakkuv lugu, millest ma tegelikult kahjuks oluliselt kaugemale veel ei jõudnudki, oli artikkel, mis algas petlikult vana hea Keskerakonna nahutamisega - et nad sõlmivad oma liikmetega notariaalselt kinnitatud lepingud ja kui nt liige hääletab Riigi(või voli-)kogus partei seisukohtadest erinevalt, piisab juhatuse otsusest liikme partei ridadest välja heitmiseks. Ja siis jõuti hoopis selleni, et taoline uuendus on kasutusele võetud liikmete saboteerimise vältimiseks. Nimelt on välja tulnud omaette "laenu"lepingud, kus "laenuandja" annab poliitikule vanas rahas 200 000 krooni ja saab vastu täielikult sõltuva hüpiknuku. Leping sätestab konkreetselt ja ühetimõistetavalt, et laenusaaja on kohustatud jälgima laenuandja ettekirjutusi ja kui ta seda teeb siis ei pea ta "laenatud" summat tagasi maksma. Ehk siis kõige lihtlabasem leping korruptsioonist. Kurb, ma peaksin mainima, kurb.

Thursday, September 22, 2011

burkad

11. aprillil 2011 jõustus Prantsusmaal vastuolusid tekitanud seadus, mis keelustas näokatete kandmise. Kõnealune seadus tekitab vastuolusid just lünkade tõttu - nagu mu sõbranna Kärt väga tabavalt ütles, siis põhimõtteliselt võin ma padjapüüri pähe tõmmata ja keegi ei saa mulle trahvi teha, aga burkaga keeratakse trahv ära. No tõsi, sõnastus pole just kõige paremini õnnestunud.
Prantsuse kohus mõistis täna esimest korda selle seaduse baasil 120 eurose rahatrahvi burkat kandnud naisterahvale, kes lubas asja Euroopa Inimõiguste Kohtusse viia, sest "asi on põhimõttes" ja lisas, et "I'm fighting to be able to walk freely in the street." Küll ikka tehti diskrimineeriv seadus ja vaesed moslemid, keda me kõik taga kiusame. No väga tore tõesti. Nõuame võrdsust ja vabadust. Aga miks mina islamimaades nende tavasid järgmina pean? Miks ma ei tohi ringi käia miniseeliku või lahtiste juustega või oma varbaid seeliku alt välja näidata? Või avalikus rannas päevitusriideid kanda? No võin küll, aga mind ootaks selle eest surmanuhtlus. Surmanuhtlus, mitte 120-eurone rahatrahv.
Rühmituse Don't Touch My Constitution (nimi ütleb minu arust juba kõik) esindaja lubas, et nad maksavad kinni kõigi nende vaeste naiste trahvid, mis väljastatakse.
Eks reaalsuses oligi seal protseduurilisi vigu tehtud ja alus edasikaebamiseks on täiesti olemas, rääkimata taaskord seaduse lünkadest, aga kui me põhimõtte juurde jääme, siis - Kui ei meeldi, siis palun mine koju tagasi.

Leading in learning

Et see asi siin liiga reisipäevikuks ära ei läheks, siis räägin teile natuke ka nendest, kes meile siin kulbiga tarkust pähe tõstavad. Noh tegelikult öeldi meile kohe esimesel päeval ära, et ärge oodakegi, et meie teid õpetama hakkame - teie peate õppima hakkama! Ja nii ta olnud ongi - õppejõud vaid suunavad meid ja ülejäänud töö teeme ise ära.
Kahe tuumikaine loenguid annab Prof. dr. Menno Kamminga, kes nagu te nime järgi arvategi võite, on tõesti soomlane. Härra kamminga on meil muuhulgas nt Maastrichti Inimõiguste keskuse direktor, Maastrichti Ülikooli õigusteaduskonna ase-dekaan ja lisaks sellele loeb loenguid erinevates tunnustatud ülikoolides. Varem oli ta nt ÜRO esindaja New Yorkis Amnesty International asjades jne jne jne.
Seminari juhendaja Dr. Fabian Raimondo on eriti muheda huumorimeelega argentiinlane. Loenguid on ta andnud arvukates ülikoolides Pekingist Euroopa ja Ladina-Ameerikani. Lisaks sellele on ta tegev ICC (International Criminal Court) liige. Muuhulgas tegutses ta endises Jugoslaavias sõjakuritegusid toime pannud Radovan Karadzic'i kaasuse kallal juhendades International Criminal Tribunal'i õigusalaselt. Hiljem töötas ta sama tribunali all prokurörina ja puutus kokku nt Rwanda Tribunali genotsiidi kaasuse apellatsioonidega.
Argentiinas töötas ta kriminaalasjades kaitsjana ja oli Amnesty International Argentina peasekretär. Tema erialased saavutused on minu arvates kõige põnevamad ja asjaolu, et ta on töötanud nii era- kui ka avalikus sektoris, nii kaitsja, kui prokurörina, kinnitavad mulle tema autoriteetsust.
Dotsent Remy Jorritsma on minust vist aasta vanem, 2010. aastal sama eriala Cum Laudega lõpetanud geenius, kelle ülikool kohe ära napsas ja õpetama pani. Ta tuleb diskussioonide juhtimise ja haldamisega suurepäraselt toime ja pole kahtlustki, et teda ootab ees hiilgav karjäär.

Jõulud!

Eile sain kodustelt paki ja ausalt tunne oli selline nagu oleks jõulud mitu kuud varem kohale jõudnud! :D Ma tellisin soojemad riided ja mingeid muid vajalikke asju, aga ema ja vanaema olid kaasa pannud igasugu nänni alustades mu lemmik kondenspiimaga kihilistest küpsistest ja lõpetades Tallinna peenleivaga. Ma tegelt söön leiba üliharva. Supi kõrvale vahel võtan. Aga kui ma selle kotist välja võtsin, siis see leivalõhn oli niiiiiiiii uskumatult hea niiet nüüd ma olen leiva peal :D Aitäh teile!
Rosalini ema saatis meile stanged ka, kuhu oma riided panna saime niiet nüüd annab meie tuba juba toa mõõdu välja ka lõpuks.
Kaks viimast õhtut oleme korralikult kokanud ka - esimesel õhtul tegime kartuli-hakkliha-sibula-šampinjoni ahjuvormi ja teisel õhtul uhke kartulipudru umbes samade koostisosadega. Imehead kukkusid välja!
Hakkasin eile eksamikonspekti koondama, sest kardan, et pärast on juba hilja - praegu olen mõlemas aines kolme erinevat konspekti pidanud, aga kardan, et eksamite ajal on raamatukogust võimatu vajalikke raamatuid saada ja seega otsustasin juba praegu kõik ühte konspekti koondada, koos põhjalikke kokkuvõtetega raamatute peatükkidest. Noh ma ei kujuta ettegi, palju see aega võiks võtta, aga tundub vähemalt hea idee ja eks näeb, kaugele sellega jõuab :D
Tervitused teile siis!

Tuesday, September 20, 2011

Rattasõit



Meie uued kohalikud tuttavad kutsusid meid eile ühele sünnipäevale kaasa ja kuna olime just teada saanud, et varemkirjeldatud korterivaatamine edukalt lõppes (peame jaanuarini ootama, aga jeeeeeeee see on seda väärt), siis oli meil tähistamiseks põhjust! Saime nendega kokku, ja suundusime ühe ühika poole, kus mingil tüdrukul sünnipäev pidi olema. Kohale jõudes tuli välja, et tegelikult aeti pidu kell 11 laiali, sest ühika territooriumil algab öörahu ja pidulised valgusid linna peale. Muideks siin on inimestel koguaeg pidu, pole mingit vahet, kas tegemist on nädalavahetuse või esmaspäeva-teisipäevaga. Meie majakaaslased ka aint pidutseks. Kui sa seletad, et sul ei ole mingit vajadust iga õhtu klaasike võtta või siinsetesse klubidesse minna (iroonia, sest need ei ole klubid vaid suuruse poolest riidekapid) (äriidee: ehitada siia normaalne klubi, kuhu kõik need rahvusvahelised tudengid meelitada ja hakata pappi kokku ajama, võite hakata annetusi tegema, sest no paar miljonit oleks selleks ilmselt ikka vaja), siis nad vaatavad sulle mõistmatu pilguga otsa ja küsivad, et kas sa oled täiskarsklane või? Ei, aga ma tulin siia õppima, mitte idiooti mängima. Vanust ka piisavalt juba, et muudele asjadele keskenduda. Aga katsu sa neile seda selgeks teha....sest nemad on ju esimest korda elus kodust eemal ja nii äge on igapäev juua ju.. Lapsed, ma ütlen.
Igal juhul see pidu oli lõpetatud ja läksime oma seltskonnaga siis nende samade tüüpide juurde, kes meid sünnipäevale kutsusid. Ajasime niisama juttu, tutvustasime neile veidi Eestit ja siis oli neil muidugi kange tahtmine mingeid Eesti laule kuulata. Eile oli ju öölaulupidu ka Eestis, niiet meil oli oma laulupidu seal :D Nalja sai ja ootamatult oli kell juba 4 saanud. Kas me jaksasime hakata koju kõndima? Sinna tühermaale, kus me praegu resideerume? Ei. Poisid olid väga vastutulelikud ja laenasid meile oma rattad, mis mind alguses küll kõhklema pani. Halloo ma pole 10 aastat rattaga sõitnud. Ma ei liialda. Mulle ei meeldi rattad. Ja mul pole olnud mingit pisematki kavatsust siingi ratast soetada, käin parem jala. Nii on, ei ole mõtet mulle mingeid argumente saatma hakata, kui äge ja kiire rattasõit on. Ma käin jala või jooksen, ratas ei ole mulle. Aga me olime mõlemad nii väsinud ja nii jäingi nõusse. Appi me saime nii palju nalja - me lõkerdasime terve tee südamest naerda. Õnneks ei olnud sel kellaajal vähimatki liiklust ja ei olnud seal ka politseid meile trahvi tegemas nende sadade liiklusreeglite rikkumise eest :D need munakivid ei teinud ka asja paremaks. Aga elusalt me koju jõudsime ja täna viisime poistele rattad tagasi.

Hollandi köök



Minu arust sellist asja ole olemas. Põhimõtteliselt on hollandlased belglastelt nende halvad harjumused üle võtnud ja ajavad endale suuremates kogustes friikaid ja imelikke vorste sisse. Kevadrullid on siin ka väga popid. Tänavatel ongi mingid putkad, kust sa friikaid ja muud rasvast jura osta saad. Kebabiputkad on muidugi ka. Sakslastelt on nad vorstisöömise üle võtnud. Käid poes ringi ja vaatad, kuidas valged vorstid on purkidesse topitud. Päris tulebki isu osta siukest.
Aga ma ei tee nalja, kui ma ütlen, et mulle on mulje jäänud, et suurema osa nende söögist moodustavadki friikartulid ja muu kuiv, toiteväärtuseta toit. Ajavad mingit praetud jama suust sisse. Mingid juur- ega puuviljad väga popid ei ole. Tänavapildis on nad siiski minu arvates küllaltki hea väljanägemisega. Pole väga ülekaalulisi inimesi näinud... aga äkki on asi selles, et nad oma ratastega nii palju sõidavad. Ja samas siin linnas on enamus niikuinii välismaa üliõpilased. Niiet ei anna päris adekvaatset läbilõiget keskmisest hollandlasest. Erki (Eesti noormees, kes siin magistrit teeb) ütles, et tegelikult on statistika järgi hollandlased Euroopa kõige ülekaalulisem rahvas, lükates isegi soomlased troonilt, niiet ma ei oskagi seisukohta võtta. Tegelikult võib see nii isegi olla. Hollandlannad väga kenad minu arvates ei ole, ikka väga tugeva kondiga. Ma olen ka ju küllaltki pikk, aga siin ma tunnen küll ennast päris pisikesena :D Kui mu meessoost sõbrad seda postitust lugema juhtuvad ja teevad järelduse, et siis pole küll mõtet külla tulla, siis võin teid maha rahustada - nagu ütlesin, on enamus siiski kenad välistudengid :D
Mmm mis veel
No megapalju õlut ja veini joovad nad siin. Mõlemad on odavad ja miljonites eri variantides.
Nt poodides kanget alkoholi ei müüdagi, kui sa tahad nt viinasokke teha (või seda siis muuks otstarbeks kasutada...), siis selleks pead minema erilisse alkoholipoodi.
Igal juhul need Hollandi söömisharjumused mulle väga ei istu ja teen ise kodus süüa.
Igasugu küpsetised, sh kuumad vahvlid, mida saad osta tänavanurkadelt on siin muidugi megamaitsvad ja minu hinnangul lausa saatanast! Neid ahvatlusi on siin liiga palju lihtsalt! Ja lagritsat on siin ka miljon erisorti ja ma olen täielik lagritsafänn ju. Ühesõnaga ma pean ikka tõsiselt jälgima hakkama, mida siin suhu pista, muidu ei lasta mind tagasitulles lennuki pealegi :D öeldakse, et sorry osta kahe koha pilet :D
õnneks friikartuli usku pole veel pööranud

Sunday, September 18, 2011

Huvitavaid fakte Maastrichtist

Maastricht asub Limburgi maakonnas, täitsa Belgia piiri ääres. Amsterdami on siit rongiga 3,5 tundi, Belgiasse 20 min rahulikku jalgrattasõitu. Rahvaarv on umbes 120 000. Keset linna vonkleb Maasi jõgi, täitsa tavaline jõgi, ujuma väga ei kutsu, laguuni ei meenuta.
Räägivad nad siin hollandi keelt, mis vabandage väga, kõlab nagu neil oleks koguaeg röga kopsus. Kui nad elevalt midagi kirjeldavad, siis tatti pritsib :D Ma ei liialda.
Maastrichti nimi tähendab põhimõtteliselt Maasi ületama.
Maastricht on Hollandi vanim "asustus". Nijmegen sai esimesena linnaõigused, mida Maastrichtile lihtsalt ei antud, aga tegelikult on arheoloogilised leiud ära tõestanud, et Maastricht ON vanim linn.
Mitu korda on see linnake ka Prantsusmaa koosseisu kuulunud, aga alates 1815 ehe Hollandi kuningriigi osa.
II maailmasõja ajal hävitati linna kolm peamist silda, vallutati sakslaste poolt, kuid ka vabastati esimese linnana liitlasvägede poolt.
1976 asutati Maastrichti Ülikool. Polegi nii väga võimas, mu keskkool on ka vanem :D Reaalil täitub 23. septembril 130, Maastrichtil 35. Õpilasi on siin umbes 13 000, kellest väidetavalt 40% on välisõpilased. Minu arust on siin julgelt 70% sakslased, mõned hollandlased ja siis käputäis mingeid minusuguseid suvaliste riikide esindajaid. Sakslased ruulivad igal juhul. 1981. loodi õigusteaduskond. 1990 aastast alates saab seal attend'ida European Law Schooli, mis on Euroopas üks tunnustatumaid programme Euroopa Liidu õiguse alal. Nt see aasta alustas bakalaureust seal u 400 õpilast, mis põhjendab kenasti ka ära, miks ma ei pidanud parimaks ideeks samuti EL õigust õppida- pigem valin kitsama ala, millel on vähem konkurentsi ja kiirem läbilöögivõimalus. Sest EL õigus on ikka hullupööra popp praegu. ja see on väga heal tasemel siin samuti.
7. veebruaril 1992 kirjutati alla Maastrichti leppele, millega tegelikkuses moodustatigi Euroopa Liit ja võeti kasutusele ühisraha euro.
Brüsselisse on 95 km, Pariisi 326, Amsterdami 175, Düsseldorfi 86. Kui te külla tulete, siis ilmselt kõige odavamad piletid leiate Tallinn-Düsseldorf suunal Ryanairilt (nt 18 euroga on siia ka võimalik lennata), aga muidugi rongisõit võtab siis 4,5 tundi aega koos ümberistumistega, nii lõbus eks?! Brüsselist rongiga sõidab siia 1,5 tundi ja pilet on 17 euri. Amsterdamist sõidab 3,5 tundi ja pilet on 23 euri.
Siin on päris palju muuseume, kuhu ma veel jõudnud ei ole, aga kui ilm sügisemaks läheb ja vaba aega tekib, siis plaanin need ka ette võtta. Linna arhitektuur on muidugi vapustav. Kõik need pisikesed detailid, oeh, pole sõnugi!

Koolielust

Siin on perioodiõpe ja aastas on kuus perioodi. Esimene periood kestab oktoobri lõpuni ja lõpeb eksamitega. Hetkel on mul kaks ainet - International Dispute Settlement ja Advanced International Law ja oktoobri lõpus ootabki seega ees 2 eksamit. Iga nädal on kokku kaks loengut ja kaks seminari. Igaks esmaspäevaks pean mõlemas aines esitama koduse töö, mis kujutab endast probleemküsimustele vastamist või essee kirjutamist vms. Terved nädalavahetused tavaliselt tegelengi nende koduste töödega, sest kuna koolis veedetud aeg on niivõrd piiratud, siis on iseseisev töö väga mahukas ja sama kehtib nende ülesannete kohta. Veedan terved päevad raamatukogus, kaasa teen endale lõunasöögi ja istun nina õpikus lootuses targemaks saada. Kodust raamatukokku on 2 km :)
Samas on läbivõetav materjal nii huvitav, et mul pole selle vastu vähimatki vastumeelsust :)
Kodused tööd tuleb upload'ida portaali nimega EleUM, mis seejärel annab sulle kohe teada, kui palju sa plagieerinud oled :D Siin on plagiaat väga tõsine asi ja arvuti käib üle kõigist esitatud töödest ja võrdleb neid oma andmebaasiga, niiet netist lausete otse võtmine, rääkimata kellegi teise töö esitamisest on kõige lollim asi, mida siin teha saab. Arvuti annab sulle täpse protsendi, millises ulatuses sa plagieerisid ja kui see protsent üle 60 vist on, siis vaatavad õppejõud need täiendavalt üle. Plagieeritud laused on ära markeeritud ja ilmselgelt ei peta sa arvutit sellega ära, et jätad paar sõna vahelt ära või paned paar kirjavahemärki vahele. Teiste töid tohib muidugi allikatena kasutada, aga kõik peab olema footnotes'ides viidatud. Ega see süsteem muidugi täiuslik ka ei ole - eelmine kord oli mul nt markeeritud lause algus "In conclusion I would say" No hallooooooo, kõva plagiaat, see on kõige elementaarsem kokkuvõtte algus ju noh. Ilmselgelt selle eest punkte vähemaks ei võeta ja kõik on okei.
Muidu on neil siin millegipärast kaks e-kooli, üks on siuke, kus sa nt tunniplaani saad vaadata ja ainetele registreerida jms ja teine, kus siis ainetepõhised materjalid jms on. Väga imelik. Miks nad seda kokku ei saanud panna??? Novot ma nüüd asun oma koduste tööde kallale, sest tähtaeg on homme :)
Päikest!

Mõnus pühapäevahommikune lõõgastus










Täna hommikul võtsin end kokku ja seadsin sammu Il Fiore spordiklubi poole. Teadsin, et kell 10.30 algab neil seal Bodypump trenn ja kuna mul oli tasuta päevapääse, otsustasin selle täies mahus ära kasutada :D
Kuigi ma hollandikeelsetest juhistest muffigi aru ei saanud, on Bodypump selles suhtes universaalne, et kui sa vähegi varem seal käinud oled, siis liigutused on enamjaolt samad ja kavad erinevad vaid natukene. Eestis käisin ma Myfitnessi Bodypumpis ja sealsetele treeneritele jäi tänane trenn muidugi oluliselt alla - ma lausa jumaldan Myfitnesse treenerite entusiasmi ja motiveeritust, aga kuna ma mõnda aega nüüd käinud ka ei ole, oli tänane hommik lausa super. Pärast läksin jooksin veel 9 km otsa, mõeldes hirmuga, mis mu lihased homme teevad. Käime siin igapäevaselt kilomeetreid ja kilomeetreid maha, kuid otseselt aeroobset trenni pole ma mõnda aega nüüdseks teinud.... Aga nii mõnus oli joosta ja lõpuks sundisin end lihtsalt lõpetama ning suundusin seejärel sauna.
Saun oli muidugi omaette kogemus.
Ma teadsin küll, et see on segasaun. Aga noh normaalne Eesti inimene eeldab minu arvates, et segasaunas käiakse võõraste inimestega KOOS rätikutega. Või ei? Noh astusin sauna sisse ja seal oligi üks naisterahvas KOOS rätikuga. Istusin kenasti siis maha ja oh seda üllatust, kui sauna astus sisse 3 täies alastuses meesterahvast. Hea, et seal pime oli ja nad mu suuri imestuses silmi ei näinud. Istusin siis paar minutikest mõeldes, et kas ma olen millestki valesti aru saanud ja pidasin seejärel paremaks siiski lahkuda. No see oli ikka päris naljakas intsident.
Pärast seda mõnusat spa-hommikut nautisin sama kompleksi lounge's tasuta kuuma kakaod ja imelist vaadet linnale. Nii mõnus hommik. Siinsed pinged said kaugele eemale pühitud ja ma sain kinnitust sellele, kuivõrd teraapiline võib enese liigutamine olla. Õnneks pole palju vaja :)
Selles jõusaalis ma iseenesest käima ei hakka, sest see on veidi üle eelarve (loe: kaks korda kallim päevapääse, kui mu tulevases treeningklubis terve kuu), aga tänane hommik oli küll megamõnus!
Pärast trenni läksin tegin väikese jalutuskäigu linnas ja suundusin raamatukokku. Pildid ongi jalutuskäigul tehtud :)

Saturday, September 17, 2011

töökoht ja stipendiumid

Kõik, kes te mõtlete ka Hollandisse tuleku peale, siis siin on informatsioonikilluke teile.
Stipendiumitega on suhteliselt kehvasti siin. Selles mõttes, et Eesti riigilt pole põhimõtteliselt mingit toetust oodata ja siin õppimine on puhas eralõbu. Paari fondi pakutud stipendiume võib proovida, aga nt magistriõppele mina leidsingi vaid kaks.
Hollandi riigilt on natuke rohkem lootust abi saada. Nimelt on siin selline toetus, et kui sa töötad minimaalselt 32 tundi kuus, mis teeb siis 8 tundi nädalas, on sul võimalus taodelda performance-related grant'i, mis on umbes 200-500 eurot kuus. Ma isegi ei tea, millest see lõplik summa siis sõltub. Selle saan teada 30ndal septembril, kui mul õppenõustajaga kohtumine on. Hehe kõlab nagu ma oleks mingi suitsiidne pubekas, kes õppenõustajaga "elu väärtusest" rääkima läheks :D
Järgmisel reedel on mul ühes restoranis proovipäev. Töökoha leidsin lihtsalt "from door to door" strateegiat kasutades ja tööd küsides. Siinkohal suur aitäh Student Tour'ile, Harryle ja Jannole, tänu kellele ma tööotsimises päris karastanud olen. Umbes nagu terminaator ukselt uksele või nii :D Kui ma kursakaaslastega oma tööotsimise kogemust jagasin, tegid nad muidugi suured silmad ja imestasid ennast herneks - et ukselt uksele on ju nii hirmus käia. Ei olnud. Kolmas koht, kuhu sisse astusin, helistas tagasi ja kutsus peakokaga intervjuule. Kreeklasest kokk leppis minuga kohe proovipäeva kokku ja pakkus esialgu ühte tööpäeva nädalas. Kuna ma hollandi keelt räägin nulll (peale "oioi" ja "huia morgen" - tere hommikust - ei tule miskit suust välja), siis ettekandjana ma vähemalt praegu töötada ei saa, aga nõudepesemiseks pole ju keelt vaja osata ja nii ma alustangi oma suurt karjääri nõudepesijana. Kuna kooli peale läheb megapalju aega, siis sobib see mulle imehästi, sest soovingi töökohta, kus ma peaga mõtlema ei peaks (seda saab nende lõputute tundide jooksul raamatukogus niigi teha) ja saaksin need 32 töötundi täis ning stippi taodelda. Sellisel juhul on nii stipendium, kui ka palk kindlustatud ja süda rahul. Kokk luges veel sõnad peale, et tule siis tööle mustade pükste ja musta pluusiga, muidu mu poisid ei teegi tööd vaid passivad ainult sind. Olgu nii, lõime käed ja tulin tulema. Eks siis reedel näeb, kuidas see välja kujuneb, aga loodan, et 32 tundi kuus tuleb täis ja töökeskkond väga hull ei ole :)
Eile käisime Egelyni ja Rosaliniga Signe pool filmiõhtul. Ajasime popcorni suust sisse ja muljetasime niisama. Pärast käisime Signe majanaabri juures toimuvalt houseparty'lt samuti läbi ja lõpuks seadsime sammud kodu poole.
Enne seda käisime ühte imearmsat korterit ka vaatamas. Asub peaväljakult 2 minuti kaugusel (kooli umbes 5 min jala) on superheas korras ja tekitas juba selle lühikese aja jooksul tõelise kodutunde. Seal elavad kaks venda, kellest üks teeb majandusmagistrit ja teine raamatupidamismagistrit ning see majandusvend läheb jaanuarist mingi äriprojekti raames Indiasse. Seetõttu üürivadki nad tema ruumid juunikuuni välja. Korter on läbi kahe korruse, allkorrusele jääb siis see raamatupidamisvend ja tema korrusel on ühiskasutatav köök ning pesumasin. Teisel korrusel on meile Rosaliniga eraldi toad ja oma vannituba-tualett. No kas see ei kõla mitte perfektselt?! Hoiame siin mõlemad pöidlaid, et need tüübid meile kohe-kohe tagasi helistaks ja kinnitaks, et korter on meie. Ainukeseks probleemiks on see, et tegelikult nad tahaksid sinna ühe inimese elama panna, aga meid on ju kaks. Samas on seal kaks eraldi tuba ja me saaks kenasti hakkama. Palju meil siis ikka vaja on, niikuinii oleme enamuse ajast raamatukogus. Ja sealt oleks mul trenni ka ainult mõneminutiline jalutuskäik! Ja tööle ka! Siis peaksime need kolm kuud praeguses kohas vastu pidama ja olekski korras... Ja odavam oleks see uus kohta ilmselt kaa. Ja ei peaks mingite lastega enam asju ajama - mul on nii kopp nende poistega asjaajamistest stiilis "mina sinu lepingule alla ei kirjuta, sest sina minu omale ka ei kirjutanud" õõõõõõ. Oeh ma tahaks kohe sinna sisse kolida!!!!
Novot sellised uudised siit siis. Ma lähen õpin nüüd edasi, tsaupakaa!

Thursday, September 15, 2011

Oioi

Tere!
Ma lihtsalt pidin teile kirjutama oma tähelepanekutest :D
Hollandikeelne "headaega" kõlab nagu "oioi" Ma kirjapildist ei tea midagi ja guugel translate andis üldse mingid väga formaalsed vasted, aga igal pool koguaeg kuuled oioi ja oioi ja oioi, see on nii naljakas :D
Hommikul sattusin siinsesse parki jalutama, siin on eraldi aedik, kus on bämbid ja lambad ja muud karvased loomad sees ja siis pargis jalutavad paabulinnud ja hanekari ja pardid :)
Väga muhe jalutuskäik raamatukokku :)

Wednesday, September 14, 2011

kinnisvarabüroo

Kõik päevad on siin nii tihedad, et ma lihtsalt ei jõuagi kirjutada...
Tavaliselt ärkan umbes 8 ajal üles ja liigun kas raamatukokku, kooli või tööd otsima või muid pisiasju ajama.
Eile õhtul oli meil see Balti riikide tutvumisõhtu ja tundub, et meid on siin umbes 15 :) mis minu jaoks on siiani ulmeline :D Eesti on ju nii pisike ja siis nii palju inimesi ühes pisikeses tudengilinnas :D
Päeval oli mul kohtumine ühe kinnisvarabürooga, kes üürivad odavalt välja kortereid majades, mida omanikud maha tahavad müüa. Selleks, et sinna üldse jutule pääseda, peab liige sind soovitama ja sulle soovituskirja kirjutama. Ühe tuttava tuttava kaudu saime siis soovituskirjad ja täna käisin intervjuul. Neiu, kes minuga tegeles, oli megaarmas ja süsteem on selline, et liikmetasu on 25 eurot, mingil hetkel pakutakse sulle korterit või maja, mille eest maksad ainult 150 eurot kuus, käid vaatad ära, kas sobib ja annad teada, kas oled nõus või mitte (ning jääd järgmist ootama). Kõlab hästi, eks?! Halb osa on see, et see hind ei sisalda kommunaalkulusid ning veelgi enam, teenusepakkuja pead lausa ise otsima. Hullult põnev (iroooonia!) on see asjaajamine siin hollandi keeles kah noh! Täielik peavalu sõna otseses mõttes. Alustades sellest, et nende kodulehed netis pole inglisekeelest kuulnudki ja lõpetades saabuvate hollandikeelsete lepingutega. ÕÕÕÕ. USAs oli nii kerge noh!
Nad võivad sulle igal hetkel teatada, et 2 nädala pärast pead välja kolima, sest omanik leidis ostja ning siis ei jäägi sul muud üle, kui oma kodinad kokku korjata ja minema astuda. Lisaks pead maksma 300 euri deposiiti ja 100 euri mingi tuletõrje varustuse eest ning ära loodagi, et seal nt pesumasin olemas on. Arvestades, et ainuüksi nt elektriarve pidi umbes 100-140 euri kuus olema, siis kiire kalkulatsiooni järel avastasin, et tegelt ei tulekski ju siis odavam kogu see lõbu, ainult peavalu oleks rohkem seoses nende meeldivate lepingutega... Niiet täna ilmselt helistan tagasi ja ütlen, et sorry, aga meie diil jääb katki. Kahju küll, sest neiu oli nii tore ja meie soovitajale see ka ilmselt head ei tee, aga maksta liikmetasu millegi eest, mis tegelikult ei paku huvi, on liigne luksus minusuguse eelarvega tudengi jaoks. Kuigi noh see eelarve on küll ammu lõhki juba, kulutused seoses topeltlennupiletite, erinevate õpikute, telefoni (mis on haigelt kallis!) ja korteriga on lihtsalt killerid. Täna tegin pooleaastase jõusaali lepingu ära, sest sain selle nii suure soodusega ja mõtlesin, et pean end ometi liigutama. Selle kulutusega olen küll rahul.
Üleeile õhtul käisin siinsel ELSA (European Law Student's Association) kokkusaamisel. Eeldasin, et tegemist on samasuguse aktiivse organisatsiooniga nagu Eestis, kellel on vähemalt kaks korda kuus mingid põnevad kokteiliõhtud advokaadibüroodes ja lisaks rahvusvahelised seminarid ja väljasõidud....aga ei, kus sa sellega! Mingi täiesti mõttetu organisatsioonihakatis on see siin. Liikmeid on 10 ja kokku aastas 8 üritust, kus nad a'la käivad Brüsselis ja osalevad karjääripäeval, mida anyway korraldab tegelikult ülikool. No tere talv.
Mis siis veel...
Eile sain ema saadetud paki kätte, ehhee, kes sai suleteki?! :D nii mõnus!
Nädala pärast saan oma ülejäänud asjad ka :)
Ma ei teagi, koguaeg on nii kiire, et hirmus... täna käisin veel harjutuskohtu võistlusi tutvustaval infotunnil - neid on siin päris mitu erinevat. See on ka muidugi metsik ajaröövel, aga see on niivõrd kasulik asi ja hea võimalus, et peaks nagu vähemalt proovima. Panen siiski ilmselt motivatsioonikirjad teele ja vaatan, mis saab. Kui saan sisse, siis ju ta pidigi nii minema ja kui mitte, siis on mul niikuinii saja muu asjaga vaja tegeleda. Millega? No nt korteriga, töö otsimisega, KOOLIGA (ma ainult istun raamatukogus, aga ikka on ajast puudus), Eestis oleva kahe raamatuprojektiga (räägin neist ehk hiljem lähemalt) ja oktoobris algavad siis trennid, sest keha on ju vaja ka kosutada :D
Novot sellist elu ma siin praegu elan. Kappe mul ei ole, asjad on kahes IKEA kastis ja kohvris :D Põhimõtteliselt on meie toas praegu ainult minu voodi ja siis mingi ebamäärane asjade hunnik :D
Eile saatsid meie tšehhi poisid meile sõnumi, et mis kell te koju tulete, meil on vaja rääkida. Ruttasime siis kodu poole, sest sõnum oli ikka päris konkreetne ja kuidagi kärsitu. Milles siis asi oli? Poisid toppisid meile mingi musta panni nina alla ja pidasid loengut, et peske nõusid. Mmmm. no ma ei tea, me läheme tüdrukutega iga hommik majast minema ja enne 23 naljalt koju ei jõua. Ma ei tea, kes neid panne seal mustab noh, vaadake peeglisse, eks... Ja siis on nad meie sisehoovi mingi prügimäe kuhjanud. Seal on kõike alates kolimiskastidest ja lõpetades söögiga, mida nad lihtsalt minema viskavad, sest ilmselgelt raha nad ei loe. Täiesti ajuvaba. Ma juba nädal aega räägin neile, et see tuleb ära kõrvaldada sealt, sest no reaalselt uued eluvormid arenevad seal juba noh. Ja siis see prügisüsteem on üldse lollakas siin. Ostad 14 euro eest 10 punast prügikotti, mis iga teisipäev maja eest ära viiakse. Kui kallis võib üks teenus olla?! Mõtlesingi, et appi, ma hakkan linna prügikastidesse oma prügi edaspidi viima. Ja siis poisid kuhjasid käbens need uhked kotid köögis olevat prügi täis ja ütlesid, et meie peame õues olevaga tegelema. Vähe kirjuks võttis silme eest. Kui ma seal koristasin, siis naabritädi tuli rääkima, et siin peab ka prügi ikkagi sorteerima - pudelid taarasse, paber eraldi, biojäätmed eraldi ja plastik siis punastesse kottidesse. Ja kui vale värvi prügikoti maja ette paned, siis selle eest kasseeritakse 400 euri. Normaalne. ja siis meie usinad poisid ladusid need kallid kotid lihtsalt kõike täis ja kuhjasid maja ette. Päris ostangi neid veel.
Vot kui põnevate probleemidega ma siin tegelema pean.
Eile lükkasin neile omatehtud lepingu nina alla, et me deposiidi tagasi saaks, aga sellepale öeldi, et teie meie rendilepingule alla ei kirjutanud, meie sinu omale ka ei kirjuta. Mis siis, et tegelt neil ei olnudki allüürilepingut, millele me oleks üldse saanud alla kirjutada ja et minu leping garanteeris mõlemale osapoolele mingigi kindluse selles mõttes, et meie oleks olnud kindlad, et saame oma deposiidi tagasi ja poisid oleksid olnud kindlad, et nad saavad meie väljakolimisplaanist vähemalt kuu ette teada. Aga ei, sina minu omale ei kirjutanud, mina sinu omale ka ei kirjuta. õõõõõ lambad.
ja siis see linn siin. No Maastricht on jaa nunnu, aga no kaua võib seda väikelinnaelu elada. Ma ei tea, mul on juba praegu imelik, pärast kahte nädalat. ma ei tea, kaua ma seal Tartus siis veel vastu oleks pidanud... Mingeid advokaadibüüroosid, keskuseid vms njeetu, et erialast tööd koolikõrvalt teha.... baarid ja pubid üliõpilaslinnale kohaselt iga kahe sammu tagant, tööta baaris noh, nii lahe. Hollandi keelt ei oska? aa okei, sorry, siis ei ole midagi. Mingid nilbikud maroko tšurkad on siin ka, kes tänaval mingeid lolle kommentaare hüüavad. Mingi geelitatud soenguga jorsid, kelle elu on siin kebabiputkas töötamine. Kuulsin, et ükski Hollandi neiu ei lähe siin üksinda öösel koju - need tüübid on lihtsalt nii napakad. Ühele tüdrukule oli lihtsalt öösel järgi hakatud kõndima ja juttu üritatud teha ja kui see tüdruk ütles, et sorry, pole huvitatud, siis visati teda mäki kotiga ja sõimati litsiks. Siuksed intellektuaalid siin... Neid tsurkasid on siin tegelikult võrreldes ülejäänud Hollandiga suht vähe, sest enamasti elavad siin lõunapiiril vanainimesed ja TUDENGID. Seegi hea. Katsumegi siin tavaliselt ikka mitmekesi koos koju minna.
Aga ei no see väikelinnaelu ikka ei anna mulle rahu. Kool meeldib ikka, aga väikelinn ei meeldi.
Ma siis nüüd lähen uurin veits nende harjutuskohtu programmide kohta veel. Tsaupakaa!

Tuesday, September 13, 2011

otseülekanne loengust

Mu kõrval istub mingi tüüp, kes nokib nina ja närib küüsi. Ja köhib nagu vana tuberkuloosihaige mees. Iuuu, batsillid öäk. poolteist tundi veel!
Täna käisin tööd otsimas, viisin CV-sid ja tegin armsa näo pähe, eks vaatab, kas ja kes tagasi ka helistab :)

Saturday, September 10, 2011

Vanalinn












Eile saabus Maastrichti ka minu uus eriti vahva toakaaslane Rosalin, kellega me õhtul teiste eestlastega linna kokteilitama läksime. Minu üllatuseks on siin täielik eestlaste invasioon - eile olime kuuekesi, aga teisipäeval on Balti riikide tutvumisõhtu ja seal peaks selguma palju meid tegelikult on.
Kuna täna hommikul äratas meid eriti päikesepaisteline ilm ja
25-kraadine suveilm, siis käisime hommikul natukene linnapeal ringi ja ma ei saa üle ega ümber faktist, kui armas see vanalinn siin on. Kui siin koguaeg selline imeline ilm ka oleks, siis ma vist jääkski siia :D Tegin täna pilte ka ja allpool asuvatest postitustest leiate ka mõned pildid meie majast. Siinsetel piltidel näete näiteks ühte kirikut, mille sisse on ehitatud raamatupood ja mis näeb tõeliselt
kihvt välja. Ma kuulsin, et ühte vana kirikut restaureeritakse siin veel selleks, et sinna klubi sisse ehitada. Meie soomlane tegi sellepeale muidugi kohe nalja, et ilmselt on see kristlastele, et pärast tõsisemat pidu oleks kohe hea patud andeks paluda. Imelik jah, et nad neid kirikuid siin nii kasutavad, aga väga omapärane igatahes D:
Ühelt pildilt, kus torn puudu on, leiate meie Law Faculty, mida on kitsaste tänavate tõttu võimatu ühele pildile mahutada :D
Keset linna vonkleb ka Maasi lisaõgi, mis mõnes kohas välja paistab ja midamööda ilmselt ka mingeid romantilisi paaditrippe korraldatakse. Näeb välja nagu Veneetsia kanal, aga ei haise vastavalt :D Nii palju siis linnast.
Eile saatsid poisid mulle läbilugemiseks rendilepingu, millele nad alla kirjutasid ja millele allakirjutamist nad ka meilt, kui allüürnikelt, ootavad. Lepingu näol on tegemist täieliku absurdsusega ja ma ei mõista siiamaani, kuidas nad millelegi niivõrd koormavale alla kirjutasid... Üks poiss ütles, et ta lasi selle eelnevalt oma advokaadil (jah, tal on oma advokaat, tavaliselt joob viskit ja mängib golfi, siukene tšehhi noormees siis...) üle vaadata, kes ütles samuti, et see on jama, aga väidetavalt ei olnud nad olukorras, kus tingimustega kaubelda. Ma küsisin, kas nad üldse üritasid ja kui vastuseks tuli ei, siis seletasin rahulikult, et ma väga vabandan, aga ma solvaks sellisele lollusele allakirjutamisega iseenda õigusalast haridust ja kõiki oma tulevasi kliente. Tõin punkthaaval välja kõik punktid, mis on täiesti ebamõistlikud - nt, et me peame tellima terve maja keskküttesüsteemile spetsfirma hooldust tegema tellima ja aia ehitama ning seda korras hoidma jms ning kuigi see neile ei meeldinud, said nad vist aru, et nad ei pane mind millegagi meelt muutma.
Käisime meie Soome poisiga eile ka ühes jõusaalis luuret tegemas, et palju see maksaks ja mis olukorras on. Tuli välja, et see oli eliitjõusaal ja lisaks täisekskursioonile pakuti meile seal jooke ja snäkke ja anti prii päevapääse. Homme hommikul lähengi sinna bodypumpi ja kavatsen seal pool päeva veeta, käies läbi kõik võimalikud treeningvõimalused ja lõpuks saunas maanduda. Oi kui kena seal oli.
Nüüd oleme Rosaliniga raamatukogus ja katsume targaks saada :)
Olge siis muhedad!
Ahjaa, uudistest lugesin, et Hollandis oli olnud ka mingi maavärin, aga see oli Hollandi-Saksamaa piirialadel ja meie seda ei tundnudki. Delfist sain targemaks, et maavärina ainus ohver oli papagoi Peeter, kes ära minestas ja õrrelt alla kukkus.

Wednesday, September 7, 2011

Seminar

Ma olen nii rahul nende loengute ja seminaridega siin. Reaalselt põnev on kuulata. Eriti hea on see, et ei ole üksteise otsa topitud ja see võimaldab keskendumisvõime säilitada :D
Täna oli esimene seminar, mis baseerus eespool kirjeldatud PBL süsteemil. Ma isegi suutsin juba kaasa rääkida ja seletasin rohkem, kui need, kellel inglise keel emakeel on. Niiet see oli tore. Kuigi, no kurja küll, kui raske on ikkagi inglise keeles kõike seda materjali hoomata. Üks asi on igapäevane vestlus, hoopis teine asi aga õppimine ja erialane vestlus. Appi keegi ei öelnud ju, et see nii raske saab olema :D aga ei, tõesti on põnev ja mis saab olla suurem motivaator, eksole :)
Mis veel?
No ilm on siin küll sitt, vabandage väljenduse eest. Kes vingus eesti ilmaga? tulge mulle külla ja näete, mis on halb ilm. Siin on nii vastik tuul, et ma ei saa sellest üle lihtsalt. Puhub mulle reuma kontide vahele reaalselt. Ja vihm on siin ka päris sage külaline mul. Vihmavari läks esimese 5 minutiga katki, ongi mõttetu instrument :D
enamus ajast veedan muidu raamatukogus, kuhu on päeval võimatu kohta saada. Ma ei kujuta ette, mis eksamite ajal veel toimuma hakkab. Kuulsin, et eksamite ajal on avamise ajal kell 8.30 ukse taga järjekord....
Täna otsisin ka jõusaali, kus käima hakata, sest liigutama ju peab, eksole....
Hea soe koht on olemas, kuhu õhtul minna ja seega on tegelikult kõik hästi.
Koolis meeldib, ainult see kooliväline elu ongi veel paigast ära. Parem oleks, et kuu-pooleteisega kõik paika loksub!
No kirjutage ja joonistage mulle siis, kallid!

Tuesday, September 6, 2011

Esimene loeng

Hei!
Täna oli see tore päev, mida ma nii kangesti ootasin - aset leidsid kaks esimest loengut.
Hommikul käisin ajasin raekojas ja mujal vajalikke asju ja siis läksin õppeosakonnas oma "üllatusel" järel, pärast mida sain oma uhke buketiga veel uhkemalt läbi linna marssida :D Bukett oli nii suur, et kui ma neid käes hoidsin, siis pidin kõrvalt mööda piiluma, et näha, kuhu ma üldse astun...
Loengud olid väga põnevad ja kuna ma assignmentideks valmistudes pidin juba päris mahuka materjali läbi töötama, ei olnudki seda kõike väga raske loengus vastu võtta.
Homme on juba praktikum, kus on vaja ise aktiivselt osaleda, eks näeb, kuidas see välja kukub.
Esmamulje oli küll väga positiivne :)
Hah ja kas te kujutate ette, kui hea oli täna päris voodis magada?! :D
Õpin siin pisikesi asju hindama :D
Ilm keeras siin puhta ära, siiani oli selline eriti mõnus suvine. Päike siras rõõmsalt taevas ja võiks öelda, et valitses lausa leitsak. Oi kuidas mulle soe ilm meeldib! No nüüd on siin mingi siuke tuul, et vaat, et puhub tagasi Tallinna ja vastik vihm. ÖÄK.
Aga ma sain esimesest loengust nii palju entusiasmi, et see ilm ei huvita mind hetkel mitte üks raas!
Päikest teile siis!

Monday, September 5, 2011

Tore üllatus

Täna sain siinsest õppeosakonnast kirja, et nende juurde saabus minu nimeline punaste rooside saadetis Hawaii'lt :D Lugesin seda kirja nii hilja, et õppeosakond pani samal ajal juba uksed kinni, aga homme on see käik mul küll esimese asjana plaanis :D Mul pole õrna aimugi, kes sellise asja peale tuli, aga uudishimu on nüüd küll väga suur :D
Täna viisid meie maja kutid meid Egelyiniga kenasti IKEAsse, kust sain lõpuks ka madratsi. Kes magab täna PÄRIS voodis PÄRIS MADRATSIGA??? MINAAAA!
Just lõpetasin oma esimesed assignmentid ka, lausa 4,5 tunnise ajavaruga :D
Egelyn leidis endale täpselt keskväljaku kõrvale 8ruutmeetrise toa, mis tähendab seda, et ma pean ka oma otsinguid kiirendama, kui ma just meie praegusesse residentsi jääda ei soovi.
Mida ma ilmselt siiski ei soovi. Need kutid on küll megaabivalmid ja toredad, aga Egeyini lahkudes tõuseks ka minu üür ning kesklinnast jääb ta siiski sutsu kaugemale. Ja ma tahaks rohkem "oma" kohta. No vot. Ma nüüd siis sukeldun taas siinse kinnisvara turu avarustesse :)

Saturday, September 3, 2011

Kodu





Täna käisime Egelyniga ühte pisikest tuba vaatamas. Kohale jõudes ja nähes, et meid on kaks, pakuti meile aga kahekesi ühte suuremasse tuppa sisse kolimist eeldusel, et maksame üüri kaheks.
Piirkond on väga kena rahulik, selline ehtne pereelu-piirkond madalate hoonete ja 50 m kaugusel asuva lastemänguväljakuga :D Kooli on umbes 20 min jalutuskäik.
Majas elavad veel kaks Tšehhi (?) ja üks Soome kutt, kes kõik teevad Egeyniga sarnaselt bakalaureusekraadi European Law erialal.
Täna pidid poisid seinad üle värvima ja ilmselt siis homme saame kenasti sisse kolida. Täiesti perfect variant, meel nii magus praegu.
Kodupood on selline, et enamus toidukraami on ülemõistuse odav, niiet koht on paljulubav.
Kui asjad sisse kolitud ja vajalikud mööbliesemed (tuba on praegu täiesti tühi) muretsetud, siis saab juba tööd otsima hakata ja teiste igapäevaelu küsimustega pead vaevama hakata :)
Tunniplaan on hetkel selline, et esimene loeng on teisipäeval, mil leiab aset 2 loengut korraga, ehk siis kokku 4 tundi. Kolmapäeval ja reedel on samuti üks loeng või praktikum (ma veel ei tee neil vahet, sest nad on teistsugused, kui Eestis). Alguses olin niivõrd rohkest vabast ajast lausa šokeeritud - kõlab nagu kaugõpe ju :D aga samas on iseseisva töö maht niivõrd suur, et muudmoodi polekski vist võimalik. Juba esimesteks loenguteks pean läbi töötama üle 500 lk erialast kirjandust, millest on alguses ikka päris keeruline läbi närida ja esitama esimesed koolitööd eleUM-is, mis on põhimõtteliselt e-kooli sarnane lahendus.
Aga vähemalt on nüüd kodu :)

Friday, September 2, 2011

Kott

Aga kes see saiii koti tagasi?!?! MINAA SAIN!

Katsusin eile oma kohaliku telefoniga uuesti lennujaama kadunud asjade osakonda ja kuna ma selle lollaka telefoninumbriga tasulisele numbrile helistada ei saanud, marssisin telefonipoodi ja tegin kurja häält. Müügimees, kes minuga esimesest peale tegelenud on, pakkus mulle lahkelt oma telefoni ja asi lõppes sellega, et hüppasin järgmise rongi peale, et Amsterdami lennujaama oma kotile järele minna. Ilmselt oleksin selle ka muudmoodi kätte saanud, aga ma tahtsin oma sooje riideid kohe ja asi oligi otsustatud. Kogu see reis võttis mul kokku aega oma kaheksa tundi, aga kätte ma ta sain.

Kui kott mulle ulatati, ütles see töötaja, et ta pole nii siirast rõõmu kellegi näol väga kaua näinud :D

Tegelikult lausa uskumatu, et ma seda kotti veel nägin. Täna just mõtlesin selle peale, kui tore on Hollandis, kui riigis siiski elada. No reaalselt. Isegi USA-s oli mul blogisse mingeid õelaid asju kirjutada, kus ma kellegi rumaluse peale vihastasin vms, siin on aga nii, et lähed uksest välja, kõik vastutulevad inimesed naeratavad, kõik on abivalmid ja oma eluga rahul. Mul ei olegi varsti siia blogisse isegi midagi kirjutada. Mingit heietust sellest, et kõik on hea ja tore, ei viitsiks ma isegi lugeda...

Õhtul läksime Egrlyniga Marju peatumispaika ühes tondilossis. Täiesti sürr koht. Siin on selline seadus, et kui maja on aasta tühjalt seisnud, ja inimene läheb sinna politsei nägemata sisse ja hakkab elama, siis ei saa teda välja tõsta ja omanik ongi oma kinnisvarast ilma. Tegemist oligi kõnealusel viisil omandatud hoonega. Kunagi oli see häärber hotell, nt Marju magab baldahhiinvoodis. Talvel on seal praktiliselt võimatu elada, sest kütet majas ei ole, aga hoone ise oli väga kihvt. Huvitav kogemus igal juhul.

Introduction Day

Praeguseks ma elamist jätkuvalt leidnud ei ole. Otsime Egelyiniga juba eraldi tube, sest korterit, kui sellist on hetkel väga keeruline leida. Praegune peatuspaik on kena korter kesklinna piiril. Ainuke miinus selle vahva peatuspaiga juures on see, et voodit siia sisse veel toodud ei ole (neiu, kes meil siin peatuda lubab, saabub nädala lõpus ja alles tellis selle endale) ja magame nagu kaks mardisanti põrandal. Reaalselt põrandal. Egelyinil on madratsiks joogamatt, minul käterätik ja tekiks tekikott.

Hoolimata tänulikkusest tasuta peatumispaiga eest tundus esimene õhtu ikka päris sürreaalne....käterätiku madratsina kasutamine ei ole mulle veel mõttesse tulnud, aga eks inimene asetabki end uutesse situatsioonidesse selleks, et mingi õppetund saada ja mul on tunne, et siin õpin ma veel palju.

Käisin esimesel õhtul kuumas vannis ära ja meel oligi juba muhedam. Sest hakkama peab ju niikuinii saama ja virisemise asemel tuleb lahendus leida.

Päikesepaisteline kolmapäev algas aktusega, millele järgnes tihe progamm kooli tutvustavate loengutega. Dekaani kõne oli motiveeriv ja PBL jättis hea mulje. PBL on lühend Problem Based Learning’ust, mis kujutab endast õpet, kus õpilased arutlevad pidevalt mingite kaasuste üle ja teevad igaks tunniks tohutu ettevalmistustöö, mitte ei lähe igavasse loengusse tukkuma.

Tutvusin ühe Soome tüdrukuga, kes oli 2 a Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud ja oskas isegi veidi eesti keelt. Enda erialalt tutvusin vaid ühe neiu ja noormehega. Ma isegi ei tea praegu palju meid kokku on.

Esmaspäevaks on juba mõlemas põhiaines esimene ülesanne vaja teha, mis ei ole üldse tore praegu, sest kõik võtab ju aega ja ma peaks ju elamise otsimisega tegelema.

Toiduga on siin nii, et nt osades kaubanduskeskustes on nii, et tooted, millel on tänane või homne kuupäev, antakse tasuta ära. See ei kehti enamasti lihatoodete jms kohta, aga nt kõik salatid jms. Laod poes korvi, lähed kassasse ja ostad mingi pisikese asja veel (kasvõi tikutopsi) ning ülejäänud asjad lüüakse lihtsalt nullina läbi. Heaoluühiskond noh. Koguaeg just salatit ei näri, aga võimalus kokkuhoiuks siiski.

Linn ise on megaarmas, niiet kohe, kui olen end sisse seadnud, ootan teid külla!

Nii palju siis minu hetkelisest seisust. Olge siis muhedad!