Thursday, September 29, 2011
Leading in Learning
Tuesday, September 27, 2011
õppimislainel
Saturday, September 24, 2011
Suvi!
Aga meil oli täna umbes 25 kraadi sooja ja päike paistis terve päeva!
Friday, September 23, 2011
Esimene tööpäev
uudiste lainel
Thursday, September 22, 2011
burkad
Leading in learning
Jõulud!
Tuesday, September 20, 2011
Rattasõit
Meie uued kohalikud tuttavad kutsusid meid eile ühele sünnipäevale kaasa ja kuna olime just teada saanud, et varemkirjeldatud korterivaatamine edukalt lõppes (peame jaanuarini ootama, aga jeeeeeeee see on seda väärt), siis oli meil tähistamiseks põhjust! Saime nendega kokku, ja suundusime ühe ühika poole, kus mingil tüdrukul sünnipäev pidi olema. Kohale jõudes tuli välja, et tegelikult aeti pidu kell 11 laiali, sest ühika territooriumil algab öörahu ja pidulised valgusid linna peale. Muideks siin on inimestel koguaeg pidu, pole mingit vahet, kas tegemist on nädalavahetuse või esmaspäeva-teisipäevaga. Meie majakaaslased ka aint pidutseks. Kui sa seletad, et sul ei ole mingit vajadust iga õhtu klaasike võtta või siinsetesse klubidesse minna (iroonia, sest need ei ole klubid vaid suuruse poolest riidekapid) (äriidee: ehitada siia normaalne klubi, kuhu kõik need rahvusvahelised tudengid meelitada ja hakata pappi kokku ajama, võite hakata annetusi tegema, sest no paar miljonit oleks selleks ilmselt ikka vaja), siis nad vaatavad sulle mõistmatu pilguga otsa ja küsivad, et kas sa oled täiskarsklane või? Ei, aga ma tulin siia õppima, mitte idiooti mängima. Vanust ka piisavalt juba, et muudele asjadele keskenduda. Aga katsu sa neile seda selgeks teha....sest nemad on ju esimest korda elus kodust eemal ja nii äge on igapäev juua ju.. Lapsed, ma ütlen.
Hollandi köök
Minu arust sellist asja ole olemas. Põhimõtteliselt on hollandlased belglastelt nende halvad harjumused üle võtnud ja ajavad endale suuremates kogustes friikaid ja imelikke vorste sisse. Kevadrullid on siin ka väga popid. Tänavatel ongi mingid putkad, kust sa friikaid ja muud rasvast jura osta saad. Kebabiputkad on muidugi ka. Sakslastelt on nad vorstisöömise üle võtnud. Käid poes ringi ja vaatad, kuidas valged vorstid on purkidesse topitud. Päris tulebki isu osta siukest.
Sunday, September 18, 2011
Huvitavaid fakte Maastrichtist
Koolielust
Mõnus pühapäevahommikune lõõgastus
Täna hommikul võtsin end kokku ja seadsin sammu Il Fiore spordiklubi poole. Teadsin, et kell 10.30 algab neil seal Bodypump trenn ja kuna mul oli tasuta päevapääse, otsustasin selle täies mahus ära kasutada :D
Saturday, September 17, 2011
töökoht ja stipendiumid
Thursday, September 15, 2011
Oioi
Wednesday, September 14, 2011
kinnisvarabüroo
Tuesday, September 13, 2011
otseülekanne loengust
Saturday, September 10, 2011
Vanalinn
Eile saabus Maastrichti ka minu uus eriti vahva toakaaslane Rosalin, kellega me õhtul teiste eestlastega linna kokteilitama läksime. Minu üllatuseks on siin täielik eestlaste invasioon - eile olime kuuekesi, aga teisipäeval on Balti riikide tutvumisõhtu ja seal peaks selguma palju meid tegelikult on.
Wednesday, September 7, 2011
Seminar
Tuesday, September 6, 2011
Esimene loeng
Monday, September 5, 2011
Tore üllatus
Saturday, September 3, 2011
Kodu
Täna käisime Egelyniga ühte pisikest tuba vaatamas. Kohale jõudes ja nähes, et meid on kaks, pakuti meile aga kahekesi ühte suuremasse tuppa sisse kolimist eeldusel, et maksame üüri kaheks.
Friday, September 2, 2011
Kott
Aga kes see saiii koti tagasi?!?! MINAA SAIN!
Katsusin eile oma kohaliku telefoniga uuesti lennujaama kadunud asjade osakonda ja kuna ma selle lollaka telefoninumbriga tasulisele numbrile helistada ei saanud, marssisin telefonipoodi ja tegin kurja häält. Müügimees, kes minuga esimesest peale tegelenud on, pakkus mulle lahkelt oma telefoni ja asi lõppes sellega, et hüppasin järgmise rongi peale, et Amsterdami lennujaama oma kotile järele minna. Ilmselt oleksin selle ka muudmoodi kätte saanud, aga ma tahtsin oma sooje riideid kohe ja asi oligi otsustatud. Kogu see reis võttis mul kokku aega oma kaheksa tundi, aga kätte ma ta sain.
Kui kott mulle ulatati, ütles see töötaja, et ta pole nii siirast rõõmu kellegi näol väga kaua näinud :D
Tegelikult lausa uskumatu, et ma seda kotti veel nägin. Täna just mõtlesin selle peale, kui tore on Hollandis, kui riigis siiski elada. No reaalselt. Isegi USA-s oli mul blogisse mingeid õelaid asju kirjutada, kus ma kellegi rumaluse peale vihastasin vms, siin on aga nii, et lähed uksest välja, kõik vastutulevad inimesed naeratavad, kõik on abivalmid ja oma eluga rahul. Mul ei olegi varsti siia blogisse isegi midagi kirjutada. Mingit heietust sellest, et kõik on hea ja tore, ei viitsiks ma isegi lugeda...
Õhtul läksime Egrlyniga Marju peatumispaika ühes tondilossis. Täiesti sürr koht. Siin on selline seadus, et kui maja on aasta tühjalt seisnud, ja inimene läheb sinna politsei nägemata sisse ja hakkab elama, siis ei saa teda välja tõsta ja omanik ongi oma kinnisvarast ilma. Tegemist oligi kõnealusel viisil omandatud hoonega. Kunagi oli see häärber hotell, nt Marju magab baldahhiinvoodis. Talvel on seal praktiliselt võimatu elada, sest kütet majas ei ole, aga hoone ise oli väga kihvt. Huvitav kogemus igal juhul.
Introduction Day
Praeguseks ma elamist jätkuvalt leidnud ei ole. Otsime Egelyiniga juba eraldi tube, sest korterit, kui sellist on hetkel väga keeruline leida. Praegune peatuspaik on kena korter kesklinna piiril. Ainuke miinus selle vahva peatuspaiga juures on see, et voodit siia sisse veel toodud ei ole (neiu, kes meil siin peatuda lubab, saabub nädala lõpus ja alles tellis selle endale) ja magame nagu kaks mardisanti põrandal. Reaalselt põrandal. Egelyinil on madratsiks joogamatt, minul käterätik ja tekiks tekikott.
Hoolimata tänulikkusest tasuta peatumispaiga eest tundus esimene õhtu ikka päris sürreaalne....käterätiku madratsina kasutamine ei ole mulle veel mõttesse tulnud, aga eks inimene asetabki end uutesse situatsioonidesse selleks, et mingi õppetund saada ja mul on tunne, et siin õpin ma veel palju.
Käisin esimesel õhtul kuumas vannis ära ja meel oligi juba muhedam. Sest hakkama peab ju niikuinii saama ja virisemise asemel tuleb lahendus leida.
Päikesepaisteline kolmapäev algas aktusega, millele järgnes tihe progamm kooli tutvustavate loengutega. Dekaani kõne oli motiveeriv ja PBL jättis hea mulje. PBL on lühend Problem Based Learning’ust, mis kujutab endast õpet, kus õpilased arutlevad pidevalt mingite kaasuste üle ja teevad igaks tunniks tohutu ettevalmistustöö, mitte ei lähe igavasse loengusse tukkuma.
Tutvusin ühe Soome tüdrukuga, kes oli 2 a Tallinna Tehnikaülikoolis õppinud ja oskas isegi veidi eesti keelt. Enda erialalt tutvusin vaid ühe neiu ja noormehega. Ma isegi ei tea praegu palju meid kokku on.
Esmaspäevaks on juba mõlemas põhiaines esimene ülesanne vaja teha, mis ei ole üldse tore praegu, sest kõik võtab ju aega ja ma peaks ju elamise otsimisega tegelema.
Toiduga on siin nii, et nt osades kaubanduskeskustes on nii, et tooted, millel on tänane või homne kuupäev, antakse tasuta ära. See ei kehti enamasti lihatoodete jms kohta, aga nt kõik salatid jms. Laod poes korvi, lähed kassasse ja ostad mingi pisikese asja veel (kasvõi tikutopsi) ning ülejäänud asjad lüüakse lihtsalt nullina läbi. Heaoluühiskond noh. Koguaeg just salatit ei näri, aga võimalus kokkuhoiuks siiski.
Linn ise on megaarmas, niiet kohe, kui olen end sisse seadnud, ootan teid külla!
Nii palju siis minu hetkelisest seisust. Olge siis muhedad!