Kell on veerand üheksa õhtul, kõik aknad on lahti ja mul on ikka toas 35,5 kraadi sooja. Ma olen eluaeg sooja ja SUVE armastanud, aga praegu ma lihtsalt sulan! Kirjutan oma nunnut magistritööd toas, muidu läheks võtaks kuskil ühe külma joogi, aga südametunnistus ei luba.
Muidu kõik tibenstobens. Kui saaks nüüd selle töö esitatud, oleks veelgi mõnusam. Tähtaeg on 31. august, aga tahaks ikka varem. Üks sõber just täna küsis, et kuna ma selle valmis tahan saada. Tere, mis küsimus. Vastasin, et tahaks kohe. Aga kuna ma olen praegu graafikus peaaegu iga päev tööl (mis on iseenesest tore, sest sissetulek kõlab vägagi hästi, eriti arvestades, et septembrist ei ole mul enam korterit siin :D), siis saan selle heal juhul nädalaga valmis. Kui sedagi. Enne Leidenisse sõitmist saatsin esialgse versiooni ära ja sain tagasi kommentaaridega, mille võib kokku võtta sõnadega "liiga kirjeldav". Nüüd ma siis pusin. Nüüd on sellest poolteist kuud möödas, sest Leidenis polnud mul aega sellega tegeleda ja kui nüüd tööd uuesti lugesin, sain aru, et alguses polnud mul sellest teemast ikka halli arusaamistki. Nüüd katsun kõik värske pilguga üle vaadata ja korraliku asja kokku meisterdada.
Appi, kui palav mul on, mõte üldse ei tööta enam. Ebareaalne ilm. Eile olin ka päev otsa restos tööl ja meil ütles ventilatsioonisüsteem üles. Kujutate ette seda mõnu köögis, pliidi kõrval 10tundi seista, kui õhku lihtsalt pole? Ma käisin iga 15 minuti tagant sügavkülmas istumas.
No comments:
Post a Comment