Kes see gaasipliidi välja mõtles?

Siin on igal pool ainult gaasipliidid, teate seda?! Ma polnud mitte kunagi enne siiatulekut pidanud gaasipliiti süütama, päris palju nalja on sellega saanud.

Nt esimeses peatumismaigas, Signe juures, oli uhke pliit, kus kõigepealt vajutasid gaasi jooksma ja siis andsid teisest nupust süüdet. See oli tore, sest ei pidanud oma näppe põlema panema.

Siis me kolisime ära ja nüüd on meil tore pliit, kus saab iga hommik näppe kõrvetada. Nüüd ma olen osav sellega juba ja aitan meie maja poisse, sest nemad ei oska pliiti põlema panna. Nt meie Soome poiss tegi üleeile esimest korda kodus süüa, sest ta ei julgenud varem pliiti kasutada. Esimene kord pani 5 min seda põlema, lõpuks läksin aitasin teda. Järgmisel päeval oli ostetud see vidin, millega kaminaid tavaliselt põlema pannakse, kus vajutad nuppu ja vidina kaugemast otsast ohutult süütad leegi. Ma ei tea, mis selle nimi on, sorry.

Mina korraldasin ükskord juba peaaegu suure plahvatuse. See oli esimene kord, kui ma seal süüa hakkasin tegema. Tahtsin hakkliha praadida. Panin gaasi jooksma ja üritasin süütemasinaga leegi saada. Oma arust sain, aga see suslik ei läinudki tegelikult põlema. Kümme minutit ootasin ja kui hakkliha veel kuskilt otsast ei pruunistunud palusin Egelynil allkorrusele tulla ja kontrollida, kas midagi on valesti või peabki see nii aeglaselt minema. Egelyn tuli poole trepi pealt jooksuga, et kas ma tahan enesetappu teha või maja õhku lasta. Terve tuba oli paksult gaasi täis ja tegime kiiruga kõik aknad-uksed lahti. Ma ei julgenudki seal rohkem selle süütemasinaga proovida, karstin, et lähebki põlema, nagu filmis. Ei tahtnud mingit Die Hard'i plahvatust teha seal eriti... Läksin tegin poole tunni pärast süüa edasi, kui lootsin, et õhk piisavalt puhas.

Nüüd olen ma gaasipliidi-äss, aga ikkagi on see nii ohtlik ja ma üldse ei salli seda gaasimajandust!

Eile saime jälle Eestist paki, nii vahva on, alati on tunne nagu pisikesel lapsel, kes kuuse all pakke avab. Ühest pakist tulid välja kaks suurt pakki suitse ja alkoholi ja mõtlesime Roosiga, et no mis nali see on. Mingi leivaküpsetusjuuretis võimisiganes oli seal ka ja juurdlesimegi, et kes see nüüd head nalja omast arust tegi. Tuli välja, et tegelikult pidi see üks pakk hoopis Brüsselisse mingile poisile minema ja oli kogemata meie juures maha pandud. Meil oli muidugi nalja nabani, kui mõtlesime, et kes see naljahammas meile suitsu saatis.

Mu armas vanaema saatis mulle mingi suitsusingi, mis on suurem, kui mu pea! Ausalt ka! Panin suurema osa ruttu sügavkülma, aga seda söön küll vist jõuludeni välja!

Eilse päeva tippsaavutus oli pesupesemine. Kõlab humoorikalt? Kaugel sellest! Meie pesumasin on mingi totaalne pirtsperse - vahel töötab, vahel mitte. Minuga ta koostööd ei tee ja kuna eile ei olnud kodus ka kedagi, kellelt masina paitamisel ja meelitamisel abi paluda, siis võtsin oma 15 kg voodipesu ja kõik muu tavaari näpu otsa ja kõndisin 4 km teise linna otsa marju juurde pesu pesema. Ma mõtlesin tee peal kaks korda, et ma saan ataki. Lõpuks jõudsin kohale ja panime pesu vurama. Kõik programmid olid hollandikeelsed ja valisime suvalise. Loomulikult pesi see pesu 2, 5 tundi. Siis 35 minutit kuivatit ja siis teine masinatäis 45 minutit ja siis jälle kuivati, mis seekord otsustas sama programmiga täpselt poole võrrra kauem vuristada, niiet lõpuks jõudsin koju pärast südaööd. Ma tean, et pesupesemisest ei ole kindlasti väga huvitav lugeda, aga see oli eile ainuke asjalik asi, mida ma tegin ja pakkus kohe nii suure elamuse. Pärast oli nii hea mõnus puhtasse voodisse pugeda ja hommikuni põõnata.

Marju juures vaatasime Animal Planetit, mis näitas mingit eriti napakat saadet veidratest inimestest - täiskasvanud, aga mängivad beebisid. Maksavad naistele, et neid luipudelist toidetaks ja elavad suures hällis ja kannavad pamperseid ja mängivad päevotsa legodega. Ei midagi perversset, lihtsalt kujutavdki ette, et on beebid. Neil on lausa oma kogukond umbes 15 000 liikmega. No mida kuradit?

Novot sellised harivad programmid animal planetist....

Ma lähen nüüd õppima, tsaupakaa!